25.märts 2017. Kultuuriõhtu Ene Rämmeldiga Eesti Majas.

Ene Rämmeld Eesti Majas Londonis. Pilt: E. Siilak

Ene Rämmeldiga kohtumist meenutab Evelin Siilak:

Jalutasime äsja Pariisi lennukilt väljunud  Ene Rämmeldiga minu poole. Tal on energiline ķõnnak hoolimata raskest seljakotist, säravad silmad ja erkpunased  juuksed. Ta riietus on stiilne, nooruslik ning detailini läbimõeldud.  Tervitame üksteist nagu vanad sõbrannad, kuigi näeme alles teistkordselt, ja hoogsalt jutustades ei pane tähelegi, kui juba poolteist tundi möödas ja kodu ukse ees. 

Ene Rämmeld sai noorena kuulsaks menukas filmis "Libahunt" (1968 a), mängides osatäitjat Tiina. Kui tema mees lahkus Eesti Sotsialistlikust Nõukogude Vabariigist Pariisi, siis hakkas KGB Enet koos lapsega oma karmi luubi all hoidma. Nüüdseks on ta elanud üle 36 aasta Pariisis ja laps meheks sirgunud. Pariisis elades on Ene esinenud mitmetes Eesti Majades üle maailma ja omab Eestist kontakte, tunneb kõrgetel positsioonidel isikuid ja teab hulga kulisside taguseid seiku. Elu Pariisis pole tal eestlust unustusse jätnud, vastupidi: temaga on seotud mitmed eesti dokumentaalfilmid, arhiiviprojektid ja meediakajastused. Teda kutsutakse ikka ja taas Eestisse esinema või intevjuusid andma. Seekord tuli ta Londonisse Eesti Majja eesti kultuuriürituse raames esinema ja filmi "Libahunt" tutvustama. 

Stseen filmist "Libahunt" 

Ene on erakordne naine: temas on pidevalt pulseerivat energiat, mis näib mitte kunagi lõppevat. Temas on eestlaslikku jonni, tarmukust ja samas prantsaslikku kelmikust ja žarmi. Temaga koos olles kipub tema vanus ununema ning tundub nagu oleks kõrval igavesti nooruslik neiu, kel lisaks hulgaliselt teadmisi ja kogemusi. Neid ta jagab hea meelega avatult siirast südamest, kuid ikka moderantselt tagasihoidlikuks jäädes. 

Eest Maja kultuuriõhtul intervjueeris näitlejannat tuntud muusik  Reet Kromel ja ajakirjanik Triin Kübar. Ene rääkis oma minevikust ja olevikust; eestlusest ja filmindusest. Enel pole elus teemasid, millest ta ei räägiks ja ka sel õhtul andis ta küsimustele ikka vastuse kuni detailideni välja. Ene kirjeldas põhjalikult nii oma pere tagakiusamist KGB poolt, kui ka depressiooni langemist noorena. Ta leidis, et  igas negatiivses alati midagi positiivset ja innustavat. Jutustused ja mälestused võtavad Ene silmis huvitava varjundi, sest tema jaoks on kaks ajajärku: Eestimaa 80ndateni ja Eesti tänapäeval, üle 30 a hiljem. Ene imestab, kuidas inimeste nimed kõrgetel positsioonidel on ikka samad ja meenutab olnud seikasid, nii lõbusaid, kui ka problemaatilisi. Tarmukas naine on unikaalne oma lihtsuses ja erakordne oma avatuses.

Ma olen tänulik, et läbi mitmete kokkusattumiste kohtusin erakordse naisega, kes mõistab elu omamoodi.  "Elus ei ole tähtis, mida sa omad: maja, auto jne. Elus on tähtis teha seda, mis sulle meeldib, mis sulle naudingut pakub. Ning siis loksub kõik ülejäänu iseenesest paika," jutustab Ene krapsakalt. Nõustun temaga, lehvitades talle lennujaamas järele ning salamisi lootes, et meie eluteed ristuvad taas.

---

Kultuuriõhtu esineja transporti toetas  Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja väliseesti kultuuriühingute konkursi läbiviija Integratsiooni ja  Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) seoses rahvuskaaslase programmiga. Õhtu tegi teoks Londoni Eesti Selts koos vabatahtlikega: Helen Sau, Peeter Kareda, Joonas Neelov ja teised. Esinejale kodumajutuse pakkuja ning projekti läbiviijaks oli Evelin Siilak.

Info ürituse kohta  Seltsi kodulehel siin!